Veetorustike puhastamine

Veetorustike hüdropneumaatiline läbipesu.

Eestis võetakse vett mitmest põhjaveeladestust. Puurkaevuvesi on eriti Lõuna-Eestis sageli rauarikas (kuni 3–4 mg/l) ning sügavamate kihtide vees on paiguti rohkesti kloriide (kuni 400–500 mg/l). Kohati sisaldab põhjavesi agressiivset süsihapet ning on tugevalt korrodeeruva toimega veevõrgu metalltorustikele.

Üldjuhul vajab põhjavesi kõikjal Eestis enne veevõrku juhtimist töötlemist, st rauaärastust, stabiliseerimist, hapnikuga rikastamist vm. Tarbijani jõudva joogivee kvaliteet sõltub paljuski veetorustike seisukorrast. Rooste rikub vett eriti võrgu umbotstes, kus tarbimine on väga väike. Halveneda võivad ka organoleptilised omadused (maitse, lõhn, värvus).

Tavaliselt pööratakse joogiveetorustike puhastamise vajadusele tähelepanu alles siis, kui selleks on juba hädavajadus, nt kui:

Probleeme võib tekkida ka siis, kui:

Sageli osutab torustiku läbipesuvajadusele veeanalüüs. Et korrodeerunud ja mikroorganisme sisaldav torustik võimalikult vähe halvendaks joogivee kvaliteeti, on otstarbekas ta aeg-ajalt läbi pesta. Regulaarselt tuleks veetorustikku puhastada siis, kui:

Kõige rohkem vajavad puhastamist veevõrgu umbotsad.

Paljudes vee-ettevõtetes kasutatakse enamlevinud meetodina torustike perioodilist uhtmist läbi vesikute, kuid sellise menetluse kasutegur on tihti väike, sest vesi ei saavuta torustikus sette eemaldamiseks vajalikku voolukiirust. Anorgaanilise sette (liiv, roostepuru jms) väljauhtmiseks joogiveetorustikest on vaja üsna suurt voolukiirust ja vooluhulka.

Kui torustiku läbiuhtmine ei anna head tulemust, võib põhjuseks olla peale vajalike voolukiiruste ja vooluhulkade puudumise veel ka halb töökorraldus ning ebapiisav ettevalmistustöö. Ebaõnnestunud läbiuhtmine võib aga põhjustada häireid ka muudes veevõrguosades.

Veetorustiku puhastamisviis sõltub:

Igal vee-ettevõttel ei ole mõtet õhk-vesi-puhastusega ise tegeleda, sest:

Torustike hüdropneumaatilist läbipesu alustati Inglismaal 1947. aastal ning see on end igati õigustanud ka Saksamaal, Rootsis ja mujal. Seda läbipesuviisi peetakse kõige tõhusamaks, torustikule ohutumaks ja odavamaks mooduseks lahtise sette eemaldamiseks veetorustikest. Rootsi firma Rensman AB andmetel uhutakse õhk-vesi-menetlusel torustikest välja ligi 100 korda rohkem rauda ja 1000 korda rohkem mangaani kui torustiku läbiuhtmisel vesikute kaudu. Saksa, Rootsi ja Inglismaa firmade kogemuste kohaselt on see puhastustehnoloogia kõige tõhusam kuni 300–400 mm läbimõõduga veetorustike korral.

Veetorustike hüdropneumaatilisel puhastamisel suletakse torustikulõigu otsasiibrid ning siis uhutakse see lõik õhu ja vee seguga läbi. Õhu ja vee vahekord ja nende segamissagedus ning rõhk sõltuvad olukorrast, toru läbimõõdust, pestava lõigu pikkusest ja läbipesul kasutatavast vee hulgast. Töö ettevalmistamise ajal on vaja koostada puhastatavate lõikude eraldamise skeem. Väga vajalik on usaldusväärse kaardimaterjali olemasolu, samuti võimalikult täpne informatsioon siibrite ja tuletõrjevesikute kohta.

Torulõigu läbipesu ajal tuleb sulgeda ka majaühendused. Sellega kaasnevad lühiajalised veekatkestused, millest veetarbijaid eelnevalt teavitatakse. Vee kvaliteedi olulise paranemise nimel peaksid tarbijad sellega leppima. Tööd tehakse tavaliselt päeval. Kui päeval ei tohi vett mingil põhjusel kinni keerata, tehakse seda öösel. Torustike pesu toimub veeallika poolt võrgu kaugemate osade poole. Parima tulemuse saamiseks on soovitatav puhastada korraga kogu veetorustik, et puhastamata lõike läbinud vesi ei satuks puhastatud torustikesse.

Läbipesu ajal on soovitatav tühjendada, läbi pesta ja ka desinfitseerida kõik survetõstepumplate veemahutid ja hüdrofoorid. Siis ei pääse mahutitesse kogunenud sete puhtaks pestud veevõrku.

Õhk-vesi-meetodil kõrvaldatakse veetorustikust sinna kogunenud sete, korrosioonisaadused ja mikroorganismid, läbipesu ei kõrvalda aga setete tekkimise põhjusi ega asenda veetöötlust.